Monday, February 21, 2011

50

Kuna ootamatult on aeg läinud nii kiirelt, et näen otse vaadates ikka isa juba vähekene kortsulist nägu,  mitte enam ainult püksipannalt ja isa ei tundu enam oma viiekümneseks kolksatava aastanumbriga nii kohutavalt vana nagu kunagi kõik üle kümne aasta vanused, siis võiks ju üks sünnipäevakink seda ajaratast vähe kruttida küll...

Väikesed jupid suuremast, mis on kokku pandud minu ja minu õe lapsena tehtud joonistustest ja kirjakestest.
ehk veel muudan natukene ja hiljem siis suuremalt.

No comments:

Post a Comment