Paprika

Paprika ergutab ja peletab väsimuse, kuna sisaldab erakordselt palju C-vitamiini.
Paprika viljades on väga palju C-vitamiini – piisab juba mõnekümnest grammist, et inimene saaks kätte oma päevase vajaduse. Eriti palju sisaldavad seda väärt vitamiini kibedad sordid. C-vitamiini sisalduselt on paprika ühel pulgal petersellilehtede, kibuvitsamarjade ning musta sõstraga.
Silmapaistev on ka P-vitamiini sisaldus. Meil kasvatatavatest köögiviljadest sisaldab paprika ainsana seda märkimisväärsel hulgal. P-vitamiin suurendab veresoonte elastsust ja kapillaaride tugevust. Paprikat on nimetatud lausa veresoonte arstimiks. Veel ergutab paprika kilpnäärme tegevust, tõhustades sellega organismi ainevahetust. Paprikasöömine hoiab südametegevuse rütmis, soodustab vaimset arengut jne. On tõestatud, et C- ja P-vitamiin toimivad tihedas vastastikuses seoses.

Paprika sisaldab rohkelt veel teisigi vitamiine ja bioloogiliselt aktiivseid aineid. Teda on eriti soovitatav süüa jõuetuse, stressi ja seedehäirete puhul, samuti pärast pikaajalist medikamentide tarvitamist.
Rahvameditsiinis on ammusest ajast kasutatud vürtspaprika viinaleotist külmetuse, palaviku, seedehäirete ja reumaatiliste valude leevendamiseks.

Kuidas istikuid ette kasvatada

Märtsi keskpaigaks peaks paprikaseeme olema külvatud, kuna paprika areneb aeglasemalt kui tomat: istikuperiood kestab vähemalt 60–70 päeva.

- Paprika idaneb aeglaselt, 1–2 nädalat. Tärkamise kiirendamiseks võib seemet ööpäev soojas vees leotada.
- Parim idanemistemperatuur on 25° ringis. Tõusmed ilmuvad suhteliselt ebaühtlaselt.
- Pärast tärkamist alandage õhutemperatuuri 4–5 päevaks 16–18°ni, et tõusmed välja ei veniks.
- Pikeerige 1–2 pärislehe faasis (15–20 päeva pärast tärkamist).

NB! Paprikataim talub pikeerimist halvasti, see peatab arengu umbes 8–10 päevaks. Võimalusel külvake seeme turbatabletti või -potti, koos sellega saab juuri häirimata taime edaspidi suuremasse potti istutada.

- Ümberistutamisel kohelge juurepalli väga õrnalt.
- Istiku lõppfaasis ei tohiks poti maht olla väiksem kui liiter.
- Taim vajab kasvamisel palju valgust.
- Sobivaim õhutemperatuur päeval on 20–25°, öösel 4–5 kraadi vähem.
- Kasvuhoonesse istutage siis, kui istikul on esimesed õied või isegi viljaalged. Liiga noorelt istutatud paprikal tekib kasvu- ja arengupidurdus.
- Kütteta kasvuhoonesse istutage samal ajal kui tomat – siis, kui öökülmad on möödas.

TASUB TEADA
Magusad ja kibedad paprikad
- Köögiviljana tarvitame magusat paprikat ehk salatipaprikat (Capsicum annuum Grossum-rühm), mille viljaliha on magus ja mahlane.
- Vürtspaprika ehk tšillipaprika (C. annuum Longum-rühm) on sõltuvalt sordist rohkem või vähem kibe, sobib pigem toidu maitses­tamiseks.
- Lausa põletavalt vürtsikas on kibe ehk kajenni paprika (C. frutescens), mida nimetatakse ka kirbikuks.
- Paprika vilja kohta on botaaniliselt õige öelda mari, mitte kaun.

Allikas: Leopold Meensalu, “Peenralt potti” (Maalehe Raamat 2008); Malle Järvan, “Pere lemmik – paprika” (Maakodu 2/2007) 
via aialeht